Rechnungsstellung an Selbstzahler on arve, mille apteek väljastab kliendile, kes maksab teenuse eest ise. Sellel on kirjas mõlemad pooled, teenuse kirjeldus, osutamise kuupäev ja summa ning klient võib selle edasi esitada.
Rechnungsstellung an Selbstzahler on Privatliquidation'i praktiline pool. Apteek osutas teenuse, selle saanud inimene maksab omast taskust ja apteek annab üle dokumendi, millel on kirjas, kes, mida, millal ja mis summa eest tegi. Arve ei ole formaalsus, sest see on tõend tehingu toimumisest ja alus, millel raamatupidamine põhineb. Ühtlasi on see ainus dokument, mis kliendil on, kui ta soovib asja kellegi teisega edasi ajada.
Selbstzahlerile esitataval arvel peab olema nimetatud neli asja.
Saksamaa üldine arveldusõigus lisab andmed, mida iga ettevõtte arve vajab: järjestikuse arvenumbri, väljastamiskuupäeva ja apteegi maksunumbri.
Kas summale lisandub käibemaks ja millise määraga, on esimene küsimus, mida iga apteek küsib, kuigi käsitlus sõltub sellest, mida täpselt tehti, ja maksuameti seisukohast seda tüüpi teenuse suhtes. See tuleks oma Steuerberateriga selgeks teha enne esimese arve koostamist, mitte pärast esimest auditit. Otsus tuleb teha enne malli seadistamist, sest arve peab seda õigesti näitama.
Arve on ühtlasi dokument, mille klient võib soovi korral esitada erakindlustusele või tööandjale. Apteek võib öelda nii palju ja sellega piirduda, sest pole kindlust, et midagi hüvitatakse, pole määra, mida nimetada, ega põhjust sellele vihjata.
Arst esitab erapatsiendile arve GOÄ alusel, apteek aga mitte, mistõttu kindlustusandjale tuttav hinnakiri apteegi osa ei kata. Nii esitatakse tavaliselt arve apothekenübliche Dienstleistung kategooria teenuste eest ning arvel olev summa peab vastama Preisangabenverordnung järgi ette teatatud hinnale.
See sõnastiku kirje on üldine teave Saksamaa apteegiõiguse ja -praktika kohta. See ei ole õigusnõuanne. Siduva juhise saamiseks oma apteegi kohta võta ühendust oma Landesapothekerkammeriga.