Punktionsstelle on kapillaarseks torkeks valitud koht sõrmepadja küljel, mitte selle keskel ega otsas. Koha valik, soe käsi ja ilma surveta voolav veri määravad, kas proov on kasutatav.
Kapillaarpunktsioon tundub vereproovi võtmise kõige lihtsama osana, kuid just seal otsustab tehnika kõige rohkem. Punktionsstelle on sõrmepadja külg, umbes seal, kus sõrmepadi kaardub küüne serva poole, mitte sõrmepadja keskosa ega päris tipp. Keskel ja tipus asuvad närvilõpmed kõige tihedamalt, nii et punktsioon on seal valusam kui vaja, ja tööd tegeval käel on nahk seal sageli ka paksem.
Millist sõrme kasutatakse, tuleneb samast loogikast.
Verevool sõrmeotsas määrab ülejäänu ja sellele järgnev järjekord on kindel.
See esimene tilk esindab ka kõige vähem verd, mida labor mõõdab, mistõttu see jäetakse kõrvale, mitte ei koguta.
Oluline viga, mida vältida, on sõrme pigistamine. Sõrme muljumine vere väljasurumiseks surub proovi koevedelikku ja kahjustab teel punaseid vereliblesid – nii jõuab kapillaarproov kohale hemolüüsiga ja tähenduseta kaaliuminäitajaga. Lahjendatud, hemolüütiline kapillaarveri on klassikaline põhjus, miks kapillaarvereproovi võtmist tuleb korrata, ning kordamine on tunduvalt ebameeldivam kui esimesel katsel õnnestumine. Kui verd ei tule, on lahenduseks soojem käsi, käe madalamal hoidmine ja uus torge teise kohta, mitte kunagi suurem surve sõrmele.
Kõik see kuulub Präanalytik alla enne analüüsi algust ning on harjumuse hooleks jätmise asemel kirja pandud, et iga vereproovi võtja valiks sama koha ja järgiks sama järjekorda. Hygiene bei der Blutentnahme käsitleb samade minutite paralleelseid nõudeid alates kinnastest ja naha desinfitseerimisest kuni kasutatud lantseti äraviskamiseni.
See sõnastiku kirje on üldine teave Saksamaa apteegiõiguse ja -praktika kohta. See ei ole õigusnõuanne. Siduva juhise saamiseks oma apteegi kohta võta ühendust oma Landesapothekerkammeriga.