Seadus ja tähtajad

Behandlungsvertrag

Ühe lausega

Der Behandlungsvertrag on leping apteegi ja teenuse saaja vahel. Apteek kohustub osutama hoolikalt tehtud ja nõuetekohaselt dokumenteeritud teenust, inimene kohustub maksma kokkulepitud tasu ning leping sõlmitakse kohe, kui teenus on vastu võetud.

Behandlungsvertrag on teenuse aluseks olev õigussuhe ja see jääb kergesti tähelepanuta, sest harva on see paberil. Saksa tsiviilseadustiku järgi kohustab selline kokkulepe üht poolt osutama teenust valdkonna tunnustatud standardite järgi ja tehtu kirja panema, samal ajal kui teine pool peab maksma kokkulepitud tasu. Apteegi puhul tähendab see, et apteek peab osutama korrektselt tehtud ja korrektselt dokumenteeritud teenust, broneerija aga maksma kokkulepitud tasu.

See sõlmitakse pakutud teenuse vastuvõtmisel, mis igapäevapraktikas toimub ilma, et keegi midagi allkirjastaks. Inimene broneerib aja, tuleb kohale, talle öeldakse, mida teenus sisaldab ja kui palju see maksab, ning ta nõustub jätkama, seega kehtib kokkulepe sellest hetkest ja kummagi poole sidumiseks pole midagi enamat vaja.

Kirjalik vorm ei muuda seda, kas kokkulepe on olemas, kuid muudab väga palju seda, kas selle tingimusi saab hiljem tõendada. See on aus argument, miks panna teenuse ulatus, hind ja piirid kirja enne teenuse algust.

See ei ole sama dokument mis nõusolek ja nende kahe käsitlemine ühena on viga, mida tasub vältida. Teavitamine ja nõusolek puudutab sekkumist ennast, mis tähendab, et inimene sai aru, mida tema kehaga tehakse, ja nõustus sellega, ning ilma selleta on sekkumine ebaseaduslik, ükskõik kui korralik ärileping oli. Ravileping puudutab teenussuhet ehk seda, kes kellele mida võlgneb, seega on need kaks eraldi küsimust eraldi dokumentide ja praktikas ka eraldi allkirjadega, kui allkirju üldse kogutakse.

Lepingust tuleneb kolm kohustust ja kõik kolm on apteegi igapäevatöös olulised:

  • Hoolsuskohustust mõõdetakse selle järgi, mida pädev apteek teeks, mistõttu on kirjalikud protseduurid ja aus dokumenteerimine olulised, ning see on Haftungi mõõdupuu, kui midagi läheb valesti.
  • Dokumenteerimiskohustus kehtib nii teenust saava inimese kui ka apteegi enda ees.
  • Kui teenus on pharmazeutische Dienstleistung, ei pea inimene mingit tasu maksma, sest tasu taotletakse pDL-fondist vormil Sonderbeleg. Hoolsus- ja dokumenteerimiskohustus kehtivad siiski täpselt samamoodi nagu siis, kui inimene oleks arve tasunud.

See sõnastiku kirje on üldine teave Saksamaa apteegiõiguse ja -praktika kohta. See ei ole õigusnõuanne. Siduva juhise saamiseks oma apteegi kohta võta ühendust oma Landesapothekerkammeriga.

Mine sügavamale

Vaata, kuidas diagnostika sinu apteegis välja näeks