Antibiogramm testib juba tuvastatud haigustekitajat mitme antibiootikumi vastu, et näidata, millised neist selle vastu veel toimivad. See vastab ravi küsimusele, mitte küsimusele, millise infektsiooniga on tegu.
Antibiogramm on laboris teine samm, sest töö toimub kindlas järjekorras:
Need on kaks erinevat küsimust ja neile vastatakse kahel erineval ajal. Resistentsus on põhjus, miks teine samm üldse olemas on, sest ilmselge toimeaine ei ole enam kindlalt toimiv aine. Konkreetse isolaadi puhul on ainus viis teada saada kandidaatide testimine selle vastu, mistõttu ei saa vastust ka ette vaadata ainuüksi organismi nime põhjal.
Ajakulu tuleneb meetodist, sest enne, kui midagi lugeda saab, peab midagi kasvama. Seetõttu võtab Antibiogramm minutite asemel päevi ega saa kunagi olla Point-of-Care-Test. Kui klient küsib leti ääres, miks tulemust veel ei ole, on aus vastus, et külv peab esmalt kasvama ja ükski surve seda aega ei lühenda.
Kõik enne laborit määrab endiselt tulemuse, sest soojas hoitud uriiniproovis kasvavad valed organismid, kuivanud tampooniproovis aga mitte midagi. Seetõttu määravad tulemuse analüüsi enda asemel Präanalytik ja Probenlogistik. Iga proovitüübi anuma, temperatuuri ja transpordiakna paneb paika akkreditiertes Labor ning neid juhiseid ei tohi kohapeal omavoliliselt muuta.
Piir on siin ebatavaliselt selge, sest antibiogramm kirjeldab seda, mis juhtus laborinõus laboritingimustes. Millist antibiootikumi inimene peaks võtma, millises annuses ja kui kaua, on ravimi määramise otsus, mis sõltub ka inimesest retsepti väljakirjutaja ees, seega kuulub aruanne retsepti väljakirjutajale. Apteegimeeskond saab selgitada, milleks aruanne on ja miks ootamine oli vajalik, kuid sellest soovituse väljalugemine on kellegi teise töö.
See sõnastiku kirje on üldine teave Saksamaa apteegiõiguse ja -praktika kohta. See ei ole õigusnõuanne. Siduva juhise saamiseks oma apteegi kohta võta ühendust oma Landesapothekerkammeriga.