
Ilmselt tead juba isegi, et tennis on sulle hea – seda teab enamik inimesi. Aga üht asja enamik meist ei teadvusta: tennis ei ole sulle lihtsalt mingil ähmasel, üldisel moel kasulik, vaid see on pikema elueaga kõige tugevamalt seotud spordiala ning uuringud selle põhjuste kohta on ausalt öeldes päris pöörased. Copenhagen City Heart Study jälgis üle 8 500 inimese 25 aasta jooksul ja leidis, et regulaarsete tennisemängijate eeldatav eluiga oli peaaegu 9,7 aastat pikem kui neil, kes trenni ei teinud. Sulgpall jäi 6,2 aastaga teisele kohale. Ujumine ja sörkjooks? 3,4 ja 3,2 aastat. Mitte ligilähedalegi.
See on siiski pöörane number, mida niisama õhku visata. Sellel on tegelik tähendus alles siis, kui mõistad, mis sinu kehas päriselt toimub, ning suur osa sellest loost paistab sinu vereanalüüsist välja ammu enne, kui sa ise midagi märkaksid.
Miks siis tennis peaaegu kõike muud edestab? Teadlastel on mõned tugevad teooriad.
See treenib korraga kahte energiasüsteemi. Tennis ühendab ühtlase aeroobse liikumise lühikeste plahvatuslike spurtidega: spurdid tilkpalli järele ja tõmbad seejärel pallivahetuse ajal hinge. Selline kombinatsioon treenib sinu südame-veresoonkonda viisil, mida tavaline ühtlase tempoga kardio lihtsalt ei tee. Kolm tundi tennist nädalas on seotud südame-veresoonkonna haiguste riski vähenemisega enam kui 50% võrra, selgub USTA andmetest. See moodustabki suure osa jutust tennise kasulikkusest tervisele.
Tennise sotsiaalne kasu mängib suuremat rolli, kui inimesed arvavad. Tennist ei mängita peaaegu kunagi üksi. Regulaarne sotsiaalne suhtlus on iseseisvalt seotud paremate pikaajaliste tervisenäitajatega ning mõned teadlased arvavad, et tennise sotsiaalne külg loeb sama palju kui füüsiline pingutus. Tuleb välja, et sinu iganädalane mäng sõbraga võib teha sinu tervise heaks rohkem, kui oskaksid arvata.
See on kogu keha treening, mitte ainult jalgadele ja kopsudele. Kõik need peatumised, sööstud ja külgsuunas liikumised muudavad sidemed tugevamaks ja tasakaalu paremaks, mis muutub vanemaks saades üha olulisemaks, eriti kukkumiste vältimiseks.
Ja siis on veel tennise vaimsed kasutegurid, mis ulatuvad sügavamale kui „see on lõbus“. Uuemad uuringud vaatavad lähemalt just tennist ja neuroplastilisust ning esialgsed tulemused viitavad selle reaalsele rollile kognitiivse võimekuse toetamisel vananedes. See on samm edasi tavalisest lausest „trenn on ajule hea“, mida kuuled kõikjal.
Siin on üks detail, mis ei jõua peaaegu kunagi artiklitesse tennisest ja pikaealisusest. Teadlased kasutavad haardetugevust üha enam bioloogilise vananemise markerina. Nõrgem haardetugevus on seotud suurema südamehaiguste, kognitiivse languse ja varasema suremuse riskiga. Tennisemängijatel on järjepidevalt tugevam haare kui samaealistel väheliikuvatel inimestel. See on nii väike ja kergesti märkamata jääv mõõtmine, kuid see peegeldab midagi palju suuremat selle kohta, kui hästi su keha tegelikult vastu peab – umbes nii, nagu sinu bioloogilise vanuse arvutus ütleb sulle palju rohkem kui ükski üksik number laboriraportis eales võiks.
Just seda mustrit tasub siin tähele panna. Murutennise mängimise kasu ei ole lihtsalt umbmäärane hea enesetunne. Need on konkreetsed, mõõdetavad muutused: paremad lipiidi- ja põletikunäitajad, parem ainevahetustervis, tugevam luu- ja lihaskonna talitlus ning aeglasema vananemise füüsilised märgid. Kõik see kajastub reaalsete ja konkreetsete andmetena ning just selle tabamiseks ongi verepaneel loodud.
Kui sa juba mängid või mõtled esimest korda reketi kätte võtmisele, annab see uuring sulle kindla põhjuse jätkata. Kuid motivatsioon viib sind vaid poolele teele. Teine pool on tegelik teadmine, mis sinu kehas selle tulemusel muutub.
Siin tulebki mängu analüüside tegemine, mis on päriselt kasulik, mitte lihtsalt tore lisa. Vereproovi võtmine ei ütle sulle, kui hea on sinu tagakäsi, küll aga näitab see, kas sinu südame-veresoonkonna näitajad, põletikutase ja ainevahetuse tervis liiguvad tõesti selles suunas, mida uuringud lubavad. Samuti tabab see ära asjad, mida pelgalt trenn ei paranda, näiteks D-vitamiini või rauapuuduse, mis tõmbab vaikselt energiat alla, ükskõik kui palju sette sa mängid.
Aniva Core Panel hõlmab üle 100 biomarkeri* ühe vereproovi võtmisega – alates südame tervisest kuni ainevahetuse, põletiku, hormoonide ning vitamiinide ja mineraalainete tasemeni. Täielikku nimekirja näed biomarkerite lehel. Liikmed saavad bioloogilise vanuse arvutuse ja isikliku terviseplaani, mis põhineb nende tegelikel tulemustel, mitte üldistel soovitustel, ning kõik see sisaldub aastases liikmesuses. Kui mängid tennist pikaajalise tervise nimel, on kõige selgem viis selle mõju ka andmetes näha, mitte ainult enesetundes, teha üks analüüs algtaseme määramiseks ja uus pärast paari kuud regulaarset mängimist. Rohkem infot selle kohta, kuidas kõik toimib, leiad lehelt Aniva inimestele.
Tennis ei ole lihtsalt lõbus viis aktiivsena püsida, vaid üks kõige paremini tõendatud samme pikaealisuse heaks. Tennise vaimne kasu, tennise sotsiaalne kasu, südame-veresoonkonna vastupidavus, haardetugevus – kõik see ilmneb sinu andmetes ammu enne, kui see kuskil mujal nähtavaks saab. Mängimine on esimene samm. Teadmine, mida see tegelikult sinu kehaga teeb, on osa, mille enamik inimesi vahele jätab.
Uuringud seostavad tennist mitmesuguste füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise eelistega. Copenhagen City Heart Study leidis, et regulaarsete tennisemängijate eeldatav eluiga oli peaaegu 9,7 aastat pikem kui inimestel, kes trenni ei teinud, ning USTA andmetel on umbes kolm tundi tennist nädalas seotud südame-veresoonkonnahaiguste riski vähenemisega üle 50 protsendi. Tennis tugevdab ka sidemeid ja parandab tasakaalu ning uuemad uuringud viitavad kasule kognitiivsele võimekusele vananedes.
Copenhagen City Heart Study uuringus, mis jälgis 25 aasta jooksul enam kui 8 500 inimest, oli pikema elueaga kõige tugevamalt seotud spordiala tennis, mida seostati võrreldes väheliikuva rühmaga ligikaudu 9,7 täiendava eluaastaga. Sulgpall oli teisel kohal umbes 6,2 aastaga, edestades ujumist ja sörkjooksu. Teadlased omistavad osa sellest spordiala aeroobse ja plahvatusliku liikumise kombinatsioonile ning tugevale sotsiaalsele küljele.
Lisaks sellele, et tennis on nauditav, uuritakse ka selle mõju ajule. Uuemad tennise ja neuroplastilisuse uuringud viitavad selle rollile kognitiivsete võimete toetamisel vananedes, mis läheb sammu võrra kaugemale üldisest teadmisest, et liikumine on ajule kasulik.
Sa ei mängi tennist peaaegu kunagi üksi. Regulaarne sotsiaalne suhtlus on iseseisvalt seotud paremate pikaajaliste tervisetulemustega ning mõned teadlased arvavad, et tennise sotsiaalne pool panustab selle pikaealisuse mõjusse sama palju kui füüsiline pingutus ise.
Teadlased kasutavad haardetugevust üha sagedamini bioloogilise vananemise näitajana. Nõrgemat haardetugevust seostatakse suurema südamehaiguste, kognitiivse languse ja varasema suremuse riskiga. Tennisistidel on tavaliselt tugevam haare kui sama vanadel istuva eluviisiga inimestel, mis on väike, kuid kõnekas märk sellest, kui hästi keha vastu peab.
Paljud tennise kasulikud mõjud ilmnevad vereanalüüsides enne, kui sa neid ise märkad, sealhulgas südame-veresoonkonna näitajates, põletikutasemes ja ainevahetuse tervises. Põhjalik verepaneel, nagu Aniva Core Panel, mõõdab ühe vereproovi võtmisega üle 100 biomarkeri*. Kui teed testi algtaseme määramiseks ja uuesti pärast paari kuud regulaarset mängimist, näed spordi mõju selgelt omaenda andmetes.

Enamik inimesi hindab oma tervist enesetunde järgi, kuid enesetunne on udune pilt, mida on kerge valesti tõlgendada.
Aastane liikmesus alates 199 € aastas või 0,55 € päevas.

Aniva hoolitseb labori, logistika ja raporti eest. Sina säilitad patsiendisuhte ja oma brändi.
Kakskümmend minutit ja tead, kas see sobib sinu töökorraldusega.