Tema protokoll on põnev. Tegelikult loeb tema metoodika ja see on ainus asi, mida saad järele teha ilma miljardäri eelarveta.
Iga paari kuu tagant tuleb uus laine sisu Bryan Johnsonist. Tema hommikurutiin. Tema 111 tabletiga toidulisandite kava. Tema „ära sure” manifest. Tema söögiajad, plasmaülekanded, kell 22 magamaminek.
Johnson ei ole huvitav selle poolest, mida ta teeb. Ta on huvitav selle poolest, kuidas ta otsustas seda teha. Ta mõõdab igas kvartalis üle 100 biomarkeri, avaldab andmed avalikult ja kohandab oma protokolli selle järgi, mida numbrid näitavad. Ta ei alusta kunagi järeldusest. Ta alustab mõõtmisest.
Eesmärk ei ole tema tulemusi korrata. Eesmärk on mõista, miks temal on andmed ja enamikul meestel mitte, ning seda parandada.
See ei ole Johnsoni protokolli heakskiit. See on ülevaade sellest, mida tema avaldatud biomarkerite andmed tegelikult näitavad ja mida need tähendavad Saksamaa tavapärase ennetava tervishoiu kontekstis.
Johnson avaldab oma terviseandmed aadressil blueprint.bryanjohnson.com. Tema toidulisandite nimekirja kokkuvõtmise asemel on siin markerid, mida ta kõige kinnisideelisemalt jälgib, ning mida tema avaldatud väärtused näitavad lõhe kohta rahvastiku normi ja tõelise optimeerimise vahel.

See põhimõte – esmalt testi; siis sekku; alati testi uuesti – on Blueprinti protokolli juures see üks asi, mida iga mees saab tegelikult kasutada. Ja Saksamaal, kus riiklik tervishoiusüsteem testib iga kolme aasta tagant viit markerit ja nimetab seda ennetavaks tervishoiuks, on see ühtlasi see üks asi, mida peaaegu keegi ei tee.
Kõik kopeerivad tema järeldusi. Ta rajas need põhimõttele, mida saad 199 € eest korrata.
Enamik Bryan Johnsoni kajastusi käsitleb teda kui protokolli, mida kopeerida või kõrvale heita. Selline käsitlus läheb asjast täiesti mööda. Tema protokoll on väljund. Tema metoodika on sisend. Ning tema metoodikal on üks taandamatu põhimõte: sa ei sekku kunagi ilma eelnevalt mõõtmata. Sa ei jätka kunagi sekkumist ilma uuesti mõõtmata.
See ei ole niivõrd teadmine, mis on kättesaadav vaid valitud miljardäridele. See on elementaarne katseplaan. Sama lähenemine, mida kasutaks iga teadlane. Johnsoni teeb ebatavaliseks see, et ta rakendab seda kinnisideelise järjekindlusega oma kehal ja avaldab andmed, et ka teised saaksid neist õppida.

Inimesed, kes ta äärmuslikkuse tõttu kõrvale heidavad, jätavad märkamata kasuliku signaali. Inimesed, kes kopeerivad tema 111 tableti komplekti ilma igasuguse algtaseme testimiseta, võivad teha midagi veel tunduvalt halvemat: nad jätavad vahele selle ühe sammu, mis kogu lähenemisele mõtte annab.
Johnson ei tea, kas miski toimib, selle järgi, et ta tunneb end paremini. Ta teab seda, sest tema hs-CRP liikus, ApoB nihkus ja tühja kõhu insuliin muutus. Sa ei saa jälgida seda, mida pole mõõtnud.
Üks andmepunkt on müra. Kaks andmepunkti on suund. Kolm on trend.
Johnsoni avaldatud andmed näitavad, mis on saavutatav, kui testid põhjalikult, tõlgendad tulemusi optimaalsete vahemike alusel ja teed kohandusi vastavalt sellele, mis muutub. Tema alla 0,2 jääv hs-CRP ei ole geneetiline kingitus. See on selle tulemus, et ta seda mõõtis, märkas selle kõrgenemist ja tegeles süsteemselt põhjustega.
Tema madalaimasse protsentiili kuuluv ApoB ei tekkinud juhuslikult. Ta mõõtis selle ära, leidis, et see on tema eesmärkide jaoks liiga kõrge, muutis oma toitumist ja testis uuesti. See tsükkel — mõõda, tegutse, mõõda uuesti — on kättesaadav kõigile. Ainus takistus on alustamiseks vajalike andmete olemasolu.
Sul ei ole vaja 2 miljonit dollarit ega 111 toidulisandit. Sul on vaja põhjalikku lähtetaset, kedagi pädevat seda tõlgendama ja selget pilti sellest, kus on sinu konkreetsed puudujäägid. See on tema protokollis ainus asi, mis sobib kõigile, ja see on ainus asi, mida enamik mehi Saksamaal pole kunagi teinud.
Bryan Johnsoni protokoll põhineb põhjalikul mõõtmisel. Saksamaa riikliku tervisekindlustuse ennetav tervisekontroll Check-up 35 hõlmab viit standardset veremarkerit iga kolme aasta tagant ja seda esitletakse piisava ennetava tervishoiuna. Lõhe nende kahe lähenemisviisi vahel ei ole eelarve küsimus. Küsimus on selles, mida sa otsustad otsida.
Üldkolesterool, LDL, HDL, triglütseriidid, paastuglükoos. Viis näitajat, saadaval kord kolme aasta jooksul alates 35. eluaastast. Ei kilpnääret, ei rauda, ei põletikumarkereid, ei hormoone, ei insuliini. Selline on iga Saksamaa GKV liikme seadusjärgne õigus ennetavatele vereanalüüsidele.
Keskmine Hausarzti aeg Saksamaal kestab umbes 7–8 minutit. Selle aja jooksul: haiguslugu, läbivaatus, retsept ja vestlus. Perearstil ei jää sisuliselt aega koostada põhjalikku ennetavat paneeli, selgitada tulemusi süvitsi ja arutada, mida optimaalsed vahemikud tegelikult tähendavad 35-aastasele, kes tunneb end hästi, kuid soovib rohkem mõista.
Robert Koch Instituti DEGS1 uuringu järgi on enam kui poolel Saksamaa täiskasvanutest D-vitamiini tase madalam piirist, mida enamik teadlasi peab immuunfunktsiooni ja luude tervise jaoks optimaalseks. Need on RKI avaldatud andmed. D-vitamiini ei testita Check-up 35 käigus ning perearstid ei määra seda rutiinselt ilma konkreetsete sümptomiteta.
Mittealkohoolne rasvmaksahaigus (NAFLD) on maailmas levinuim maksahaigus, mis puudutab hinnanguliselt kolmandikku täiskasvanutest. Enamikul pole sümptomeid ega aimugi selle olemasolust. ALT ja AST, maksaensüümid, mis näitavad varajast koormust, ei kuulu Check-up 35 ega großes Blutbildi hulka. Need on saadaval soovi korral, sageli oma kulul.
Testi samu markereid, mida Bryan Johnson jälgib kord kvartalis. Akrediteeritud Saksa laborid. Arsti üle vaadatud terviseplaan. 199 € / aasta.
See ei tõesta, et tema konkreetne protokoll sobib sulle. See ei tõesta, et tema toidulisandite komplekt on optimaalne, et tema unegraafik on vajalik või et tema äärmuslikku kaloripiirangut tasub jäljendada.
See, mida see tõestab, on palju kasulikum: pikaajalisi tervisetulemusi peegeldavad näitajad on mõõdetavad, need ei ole eksootilised ja enamik inimesi ei ole oma näitajaid kunagi näinud.
Tema hs-CRP alla 0,2 mg/L ei ole geneetiline õnn. See on mõõdetav tulemus, mis käib otse käsikäes tema järjepideva une, toitumismustri, treeningmahu ja vistseraalse rasva puudumisega. See on tagasisidesignaal.
See number ütleb talle ja näitab igaühele, kes tema andmeid vaatab, et sammud töötavad. Või millal need ei tööta.
Tema ApoB tase 55 mg/dL ei ole teiste harjumuste kõrvalmõju. See on otseselt juhitud eesmärk.
Ta teab oma ApoB taset, sest ta testib seda regulaarselt. Ta teab, kas see liigub õiges suunas, sest ta jälgib trendi aja jooksul.
Enamik Saksamaa mehi ei ole oma ApoB taset kunagi näinud, kuigi Euroopa Kardioloogide Selts nimetab seda nüüd peamiseks südame-veresoonkonna riski näitajaks.
Lünk ei seisne rahas. Põhjalik verepaneel ei ole kallis.
Aniva aastane liikmesus – 100+ biomarkerit*, analüüsitud sertifitseeritud Saksa laboris, tulemused tõlgendatud optimaalsete vahemike alusel koos kliinilise spetsialisti üle vaadatud terviseplaaniga – maksab 199 € aastas.
See on umbes ühe pikema eraperearsti visiidi hind. Lünk seisneb ligipääsus teabele.
Bryan Johnson kulutab 2 000 000 $, et üks mõte selgeks teha. See mõte on: andmed sinu enda bioloogia kohta on kõige väärtuslikum terviseinvesteering, mida saad teha. Tal on palju raha ja ta ütleb selle väga valjult välja. Sama põhimõte kehtib ka 199 € puhul.
1. Bryan Johnson Blueprint — avalikult avaldatud biomarkerite andmed. blueprint.bryanjohnson.com
2. European Society of Cardiology (ESC) Guidelines on Cardiovascular Disease Prevention, 2021. ApoB-d soovitatakse peamise lipiidide riskimarkerina.
3. Gemeinsamer Bundesausschuss (G-BA). Gesundheitsuntersuchung Check-up 35. Richtlinie über die Früherkennungsuntersuchungen, 2023.
4. Kraft JR. Detection of diabetes mellitus in situ (occult diabetes). Lab Med. 1975. Tõendid paastuinsuliini kohta varajase ainevahetusmarkerina.
5. Kaaks R, et al. Serum C-peptide, insulin-like growth factor (IGF)-I, IGF-binding proteins, and colorectal cancer risk. J Natl Cancer Inst. 2000.
6. Ridker PM, et al. Rosuvastatin to prevent vascular events in men and women with elevated C-reactive protein. N Engl J Med. 2008.
7. Ballantyne CM, et al. Usefulness of apolipoprotein B versus low-density lipoprotein cholesterol and non-high-density lipoprotein cholesterol to evaluate cardiovascular disease risk. Am J Cardiol. 2008.